Klimavičy rajoon (Klimavitski Rayon)
Klimavičy rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Mahiloŭ oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 1543 km². 2016. aasta seisuga elas seal 25 280 inimest. Rajoon piirneb põhjas Venemaa Smolenski oblastiga.
Rajoon moodustati 1924. aastal. See koosneb järgmistest külanõukogudest: Cimanava, Damamieryčy, Haličy, Husarka, Kisialova Buda, Łobža, Miłasłavičy ja Rodnia külanõukogu. Halduskeskus on Klimavičy linn.
Suurimaks jõeks on Sož rajooni läänepiiril, teised tähtsamad jõed on selle jõgikonda kuuluvad Ipuć, Łabžanka, Ascior, Žaduńka ja Suraŭ. Rajooni territoorium asub Orša-Mogiljovi orundis, keskmiselt 195–210 meetri kõrgusel. Kõrgeim koht asub Haličy küla lähistel (214 m). Looduskaitse all on 345 hektarit maad. Maavaradest leidub seal turvast, kriiti, merglit, savi, liiva.
2009. aasta seisuga olid elanikest 94,25% valgevenelased, 4,34% venelased ja 1,41% oli teistest rahvustest. 64,19% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 34,81% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kasutas valgevene keelt 29,25% elanikke, vene keelt aga 69,59%.
Tšornobõli katastroofi tagajärjel saastus osa rajooni territooriumist ning sealsed elanikud asustati ümber. Piirkonnas jäi elaniketa 29 asulat, oma kodu kaotas 3376 inimest.
Rajoon moodustati 1924. aastal. See koosneb järgmistest külanõukogudest: Cimanava, Damamieryčy, Haličy, Husarka, Kisialova Buda, Łobža, Miłasłavičy ja Rodnia külanõukogu. Halduskeskus on Klimavičy linn.
Suurimaks jõeks on Sož rajooni läänepiiril, teised tähtsamad jõed on selle jõgikonda kuuluvad Ipuć, Łabžanka, Ascior, Žaduńka ja Suraŭ. Rajooni territoorium asub Orša-Mogiljovi orundis, keskmiselt 195–210 meetri kõrgusel. Kõrgeim koht asub Haličy küla lähistel (214 m). Looduskaitse all on 345 hektarit maad. Maavaradest leidub seal turvast, kriiti, merglit, savi, liiva.
2009. aasta seisuga olid elanikest 94,25% valgevenelased, 4,34% venelased ja 1,41% oli teistest rahvustest. 64,19% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 34,81% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kasutas valgevene keelt 29,25% elanikke, vene keelt aga 69,59%.
Tšornobõli katastroofi tagajärjel saastus osa rajooni territooriumist ning sealsed elanikud asustati ümber. Piirkonnas jäi elaniketa 29 asulat, oma kodu kaotas 3376 inimest.
Kaart - Klimavičy rajoon (Klimavitski Rayon)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
 |
 |
| Valgevene lipp | |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |